Reisikirjeldus
Täna teeme tutvust põneva Põltsamaa ordulinnuse ja suurejoonelise Puurmani rüütlimõisaga.
Väljasõit Sinule sobivast väljumiskohast:
09:00 Rahvusooper Estonia kõrvalt G.Otsa tänavalt.
09:30 Tartu bussijaama Circle-K parklast.
10:15 Imavere Tikupoiss Alexela tanklast.
Esimese peatuse teeme Põltsamaal, millel oli juba muinasajal oluline roll. Siinne jõgi ühendas nii lähemaid kui kaugemaid kohti ja nii kujunes sellest paigast teede ja ideede ristumispunk.
Liivimaa ordu alustas linnuse ehitamist 1272.aastal ja Oberpahleni nimeline kindluskastell valmis 14.sajandi algul. 1573.aastal seadis siin ennast sisse Eesti ainus tituleeritud kuningas, hertsog Magnus, kelle tegutsemise aeg jäi väga lühikeseks, sest 1600.aastal vallutasid Oberpahleni rootslased. 1623.aastal kinkis Gustav II Adolf linnuse koos maadega feldmarssal Hermann von Wrangelile. Loss ehitati taas üles, uhkemaks kui enne, kuid siis tabas ikaldus, nälg, katk ja Põhjasõda, mille tagajärjel jäi alles vaid üks maja. 1720.aastal kinkis Peeter I lossi riiginõunik Heinrich von Fickile.
Alates 1750 sai alguse kuldne ajastu. Ühel pool jõge tegutses Heinrich von Ficki väimees Johann von Lauw. Teisel pool jõge väimees Jacob Heinrich von Lillenfeld, kes rajas Uue-Põltsamaa mõisa, kus kaunid rokokootoad täis kaunist kunsti. Lisaks lossi ümbritsevad ilusad aiad ja alleed, ojakesed ja tiigikesed, mida ühendasid arvukad sillad. Piirkonnas töötasid vasetöökoda, nahaparkla, tärklise-, puudri-, portselani- ja peeglivabrikud.
Lossi järgmiseks peremeheks sai Aleksei Bobrinski, kes rajas lossitorni observatooriumi.
Viimased mõisnikud olid Gagarinite vürstisugu, kuid resideerusid enamasti Peterburis ja suurt mõju siinsele elule ja olule ei avaldanud.
1941.aastal põletati Põltsamaa loss maha. Lossi on aastate jooksul taastatud. 2023 suvel avati lossis uus külastuskeskus, millest meid ootav lossigiid juba täpsemalt räägib.
12:30 Kerge lõuna restoranis Oberpahlen. Siin saame ka Põltsamaa veini mekkida.
Järgmisena läheme vaatama kaunist neorenessanss-stiilis Puurmani lossi Pedja jõe kaldal. Keskajal asus siin ordulinnus, mis alates 17.sajandist läks kuninganna Kristiina kingitusena Christopher von Buhrmeisterile. Tema järgi on see paik ka nime saanud. 18.sajandil seadsid siin ennast sisse Zoege von Manteuffelid, kes olid ühed jõukamad kogu maal. Suurejooneline nurgatorni ja fassaadidekooriga härrastemaja valmis 1881.aastal. Alates 1923.aastast tegutseb mõisas kool. Kuuleme kõigest lähemalt juba kohapeal.
Alustame sõitu tagasi koju.
18:00-19:00 Saabumine Tallinna või Tartusse.
